Hindamisest

]Numbriline hindamine ärritab last, enesehinnang saab kannatada. Eesti koolides raskendab hindamist see, et klassid on liiga suured.

Eesti kool rõhutab laste kognitiivset arengut, aga laste väärtuste ja tunnete areng jääb kõrvale. Numbriline hindamine õpetab lapsi seostama hindeid rahaga tulevikus.

Hindamine toob välja soolise segmentatsiooni, kuna poisid kukuvad koolist välja.

Taani kooli näide: kui laps saab õpetajalt kahe, siis õpetaja enda töö hinne on kaks.

Eesti koolis on hinne karistamisvahend.

Kujundav hindamine

Margareth Pruchart (Am)

Eeldus: väikesed klassid (kasutatakse Viimsi koolis, kuna seal 24 last klassis)

Tähelepanu suunatud protsessile, mitte hindele.

Eesmärk: õpetaja roll on jälgida, kuulata, vaadelda ning individuaalselt toetada.

Oluline on lapsele anda sõnalist tagasisidet enne, kui ta lõplikult esitab oma töö.

Üks protsessi osa: küsida küsimusi. Õpetaja ise ei tohi vigasid parandada, vaid suunama last.

Lõpuks saab laps ikka hinde. Kujundaval hindamisel on oma hindamisstrateegia välja töötatud, mis on täpselt paika pandud ning mis õpetab õpilasi ja õpetajaid pöörama tähelepanu sellele, milline on õppimise protsess.

Oluline on laste kaasamine hindamise kujundamisel ehk laste abiga kujundatakse ka pilt sellest, milline on väga hea töö ja milline on nõrgem. Laps ise aitab paika panna kriteeriumeid, milline peaks olema konkreetne töö. Kõik baseerub sellel, milline on lapse hetkel olev tase antud valdkonnas.

• Kuhu ma pean minema?
• Kus ma olen? Määratlemine. Puudulik praegu, kuna pole aega välja uurida, kus maal laps on.
• Milline tühimik tuleb täita?

by Laura